Malaisia - Langkawi

Langkawi võttis mind vastu troopilise palavusega. Just oli vihma sadanud ja temperatuur üle 30 C. Ma ei osanud midagi arvata, palav oli. Lennujaamast sai kergesti takso. Süsteem käis nii, et kõigepealt maksid kassas 22 ringgitit ja vastu said paberil autonumbri ja tšeki, et raha on makstud. Mulle juhtus väike buss, neid oli seal mitmeid. Noor taksojuht teadis hästi mu esimest majutuskohta T-Star Motelli ja paarikümne minutiga olime kohal.
T-Star motell on väga nutikas kahekordsete suvemajade ja lilleaeda paigutatud telkide kontseptsioon rannaala lõpus, kus ranna vastas on paks mets, looduspargi osa. Selles metsas elavad meie eellased ja ootavad, kuni me oma tähelepanu veidi lõdvaks laseme, et siis tulla toidupoolist jahtima.

Üks tegelane tassib saagiks saadud jogurti
pudelit

See sõbrake otsustas mulle külla tulla

Elamine T-Star motellis oli tõeline näitemäng. Minu tuba asus teises korrusel, mis oli veidi parem, kuna tuuleõhk pääses paremini ligi. Minu all elas vanem rootslastest paarike. Nad hoitatasid mind kohe, et ma uksed kinni hoiaksin ja midagi välja ei jätaks, kuna ahvid korraldavad tihtipeale rüüsteretki. Ma neid väga tõsiselt ei võtnud aga kord kui koju tulin ja uksed aknad avasin, et kuumust välja saada, hakkas katuselt klobinat kostma, mille peale ma välja vaatama läksin. Üks sõbrake vaatas läbi puidust võre mulle otsa. Panin ruttu ukse kinni, kuigi midagi söödavat mul kuskil ripakil polnud aga mine tea, haarab äkki mõne koti ja paneb minema. Vaatasime veidi tõtt ja seepeale läks ta alumisele korrusele. Naabrid alt olid kodus, kardin ukse ees ja jutt käis toas. Nägin, kuidas ahv lipsas kardinate vahelt sisse. Läksin alla ja hüüdsin, et ahv tuli neile tuppa aga nad ilmselt ei kuulnud... paari sekundi pärast hüppas ahv mingi grill-liha pakiga uksest välja ja põgenes, rootsi mees tuli vihasena uksele ja naine hädalas toas...aga hilja juba, toit oli läinud. Ilmselt olid ahvid mitmel korral neilt toitu varastanud aga nii alatult veel mitte, et nad ise toas istuvad ja ahv lihtsalt virutab neilt nina alt. Pagana terased tegelased!

Sellist kino nägi iga päev ja paljud külastajad filmisid seda. Ükskord oli eriti vahva, kui üks ahv oli kuskilt leidnud suure jogurtipudeli, mida ta üritas avada aga tulutult. Siis ta lihtsalt lõik kihvad plastikusse sisse ja august hakkas jogurtit nirisema. Selle tilkuva pudeliga hüppas ta ühelt katuselt teisele jogurtirida järgi, mis omakorda meelitas aina rohkem väikseid ahvipoegi kohale, kes siis käisid tal sabas ja lakkusid mahatilkunud jogurtit. Seejärel tuli suurem ahv, kes oli leidnud õllepurgi, mis aga jäigi tema poolt avamata, oskusi jäi seekord napiks. Seepeale ta lihtsalt läks ja võttis jogurtipudeli väiksemalt ära. See aga teda ka mingil põhjusel ei rahuladanud ja mõne aja pärast nägin pudelit jälle väiksema käes. Ühesõnaga, minu 2016 Ahviaasta algas koos ahvidega, mis oli väga naljakas. Loodan, et see oli hea enne algavaks aastaks ja et see tuleb sama lõbus. 

Õnneks oli mul broneering selles asutuses vaid 3 ööd, kuna tundsin, et minugi tähelepanu hakkas juba nõrgaks jääma. Otseselt mingit kahju küll ei pidanud kannatama. 

Aseania Resort

Järgnes Desa Motel, mis asub piiril, kus Penang Cenang lõpeb ja algab küla. Desa tähendabki malai keeles küla. Tee randa on kuskil 5-10 minutit ja kena laia kõnniteega kahel pool sõiduteed, mis lõpeb Desa motelli juures. Ka edasi on veel hotelle ja motelle aga sinna tuleb minna siis juba lihtsalt teeäärt mööda. Vastas on kaks korda kallim uhke favehotell basseiniga õue peal. Paarkümmend meetrit rannapoole on samuti suur kompleks Aseania Resort, kus teeääres õhtuti värvilised purskkaevud.  https://www.google.com.my/maps/@6.285151,99.7320785,17z?hl=et Siin link minu asukohaga.

Mina olen oma tagasihoidliku eluga siin rahul. Ruum on avar ja koosneb kahest osast. Esimeses on mugavad tugitoolid ja ümmargune klaaslaud. Kasutan seda söögitoana. Teises on voodi, suur ja massiivne kirjutuslaud koos massiivse tugitooliIga, väike külmkapp ja telekas. Peegel ka seinas. Rohkem mööblit pole. See on oma 30 m2 ja sellepärast tundsin kohe head meelt, sest T-Staris oli väike toake, kuhu mahtus vaid voodi ja mõned riiulid seina ääres, ilmselt mitte suurem kui 14 m2. Hinnatase on peaaegu sama, aga näitemäng maksab ka midagi. Kuigi vahel tuleb selleks midagi ohverda... 

Kriitkat Desa motelli kohta on palju, et must ja et pole seda ja toda, retseptsioon on pesumajas ja hommikusööki ei saa.

Vaade minu aknast Desa motelli õuele

Minu arust on see alusetu, sest see ongi nn budget motell, kus mugavusi pole ja see on kirjas kohe tutvustuslehel enne kui broneeringu teed. Koristatakse iga kolmas päev ja vahetatakse linasid ja rätikuid. Kuigi jah, linad on vahel vanavõitu.. aga alati puhtad. Vannituppa minnes võid öösel kokku põrgata ämbliku või prussakaga aga päeval neid pole. Neid on ka parematas kohtades... Kõige rohkem ehk häirib, et suuremas toas puudub aken aga kuna ukseava on väga suur, siis esimeses ruumis olev aken paistab ka tahatuppa ja sealt tuleb palju valgust Laevalgustus on väga valge, isegi liiga. Nõnda ehitati varematel aegadel, kuna aken tähendas alati soojaallikat, mida lõunas püüti vältida. Aga aed on siin on väga ilus, seda hooldatakse ja kastetakse iga päev. 

Suur tuba

Päevad mööduvad kiiresti ja ülehomme muudan asukohta 8-ks päevaks. Olen ühes väikses kaluriküla rannamotellis, mis küll kohe vastu merd aga liivarand, kus ujumas käia pidi olema kuskil 800 m kaugusel motellist. Seejärel ööbin ühe öö Kuahis, Langkawi pealinnas ja hommikul stardin sealt väikse kiirpraamiga Penangi, mis on samuti saar, kuid kaks korda suurem ja majandus seal kõrgel järjel. Siin on kogu lootus pandud turistidele ja tundub, et kohalik põllumajandus on seiskunud. Aga ju nad võivad seda siin paradiisisaarel endale lubada. 

Minu kaunis rand Penang Cenang 

Minu päevituskoht palmide all