Tagasivaade Chiang Maile

Linnapark Chiang Mais

Chiang Maist ärasõidu eelõhtul toimus seal veel kaunis lillefestival, millest mul õnnestus osa võtta ja kus lausa juhuslikult sain kingituseks väikse lillepoti, mille pidin kahjuks oma majutusse jätma. Pidustused toimusid pargis, kus ma tavaliselt käisin oma joogamatil pikutamas ja lugemas. Pargis käis palju kahvatuid eurooplasi päikest võtmas ja hiinlasi ning kohalikke trenni tegemas. Hiinlased end päikse käes naljalt paljaks ei võta, nagu ka kohalikudki, nemad tegid rohkem kehalisi harjutusi.

Kingitus ChiangMai lillefestivalilt

Lillemonument pargis festivali auks

Sellest pargist sai üks mu lemmikkohti Chiang Mais. Seetõttu otsustasin, et kui tulen tagasi, siis vaatan omale peatumiskoha pargi lähedal, et ei peaks alati teisest linna otsast pikka kuuma teekonda läbima. Saavad  ju mu reiside vahepeatused olema kahel korral Chiangmais. Arvan, et see oli isegi parem lahendus, kui oleks lennud võtnud läbi Bangoki. Saan lendude vahepeal end veidi maandada ja ka suurest kohvrist, mis jäi külalistemajja, asju vahetada-uuendada. Nii ma leidsin omale templi kõrval asuva väikse külalistemaja Thipanet Guest House http://www.thiphanet.com/en/, mida peab kolmandat aastat prantslasest noor mees. Koht on lihtsalt sisustatud, kuid puhas ja katusel avar  terrass, mis vaatab üle templitornide pargi poole. Kõige rohkem köitis mind uue koha puhul just avaruse tunne, millest Baitong Homestays, kus oli väga palju erinevaid taimi ja pudinaid-padinaid, puudu jäi.  Kohver suurema osa asjadega ja talveriietega, millega tulin ootab mind nüüd Thipanetis. Mingit hinda külalistemaja selle eest ei võtnud.

Malaisiasse kaasa võtsin vaid vähesed asjad, mis ühte kotti mahtusid ja mis lubatud pardale võtta ning seljakoti arvuti jm säärasega. Kuid tundub, et neid on ikka palju... olen üldse muutunud oma asjade ja vidinate suhtes kriitiliseks, mis ma kaasa olen võtnud, paljusid neist ma ei kasuta üldse. Ei teadnud, kas ja kui palju õnnestub riideid pesta, mis oli üks põhjus, miks neid rohkem kaasa võtsin. Iseenesest oli see õige, sest igas kohas pesemisvõimalusi pole. Ja külmade ilmadega Chiangmais oli mul pool varustust ja kampsunid ning Eesti talveriided seljas. Sellegipoolest andsin mõned asjad Baitong Homestays ära koristajale ja mõned massöörile samalt tänavalt. Too oli väga õnnelik ja juba järgmisel päeval oli tal minu antud pluus seljas.

Kohtume jälle, iidsed asukad!